Ongi käes aeg antud kursus kokku võtta. Kursus oli selles mõttes huvitav, et sai teada palju huvitavat, kuidas erivajadustega inimesed saavad tehnoloogiat enda elukvaliteedi parandamiseks kasutada. Mingit ettekujutust omasime ju me kõik, kuid see, mida inimesed tegelikult vajavad ning millised abivahendid on olemas, ei olnud aimugi.
Kõik ülesanded olid teostatavad, kuid nagu enamus teisedki kursusekaaslased, vajasin tõsist abi kodulehe tegemisel. Kahjuks tõesti, minul oli küll võimatu iseseisvalt kodulehe tegemist isegi alustada. Õnneks oli mul hea sõber, kes tundis HTML-i kasutamist hästi ning ta leidis selle aja, et teha mulle puust ja punaseks asjad ette. Olen talle suur tänuvõlglane. Pean ka seda ütlema, et sooje tundeid mul kodulehe tegemise vastu ei tekkinud. Leian, et kui mul tekib vajadus kodulehe tegemise järele, siis on selleks õppinud inimesed, kelle poole pöörduda.
Teisest küljest oli tore teada saada, kuidas kodulehtede tegemine reaalselt käib. Tore oleks, kui kõik kodulehed oleks kättesaadavad pimedatele inimestele. See peaks olema lausa kohustuslik riigiasutustele.
Tagasi tulles eneseanalüüsi juurde - olen rõõmus, et kõik ülesanded said tehtud ja selle käigus palju õpitud. Huvitav oli ka kaasvõitlejate tekste lugeda ja nendest õppida.
Thursday, October 21, 2010
Wednesday, September 29, 2010
Ülesanne nr. 5
Valisin analüüsimiseks Maryeli kodulehe, mis asub aadressil
http://www.hot.ee/maryel/minu%20kodukas./index.html
Maryeli kodulehel on juttu kassidest. Tean, et Maryelil on endal kass ja talle kassid väga meeldivad. Isiklikult olen rohkem koerainimene, kuid Maryelil on kodulehele valitud väga vahvad ja armsad pildid oma kassist.
Kodulehe kujundus on lihtne ning sobiv. Veebilehe kirjastiil on Times New Roman ning fondisuurus on 12. Tekst on paigutatud lehe vasakusse serva. Ka mina valisin sama fondi ning paigutuse, seega on meil Maryeliga sarnased maitsed. Taustavärv on sobitatud piltide tooniga. Tore, et Maryel on lisanud ka viited, tõelised kassisõbrad saavad hea ülevaate. Vahva on veel see, et ei olnud lihtsalt kassidest räägitud, vaid on lisatud nimekiri raamatutest, milles on juttu kassidest.
Täidetud on ka nõuded, mis meile kodulehe tegemisel esitati: kolm omavahel lingitud faili, kolm graafilist elementi ning ühine CSS-fail. Miinuseks ütleksin, et täpitähed on kuidagi sassi läinud, kuid see võib olla tingitud hoopiski minu arvutist.
Kontrollisin kodulehe standardsust validaatori abil. Kasutasin http://validator.w3.org/ validaatorit ning Maryeli koduleht seda päris edukalt ei läbinud. Kaks lehte kolmest läbisid selle edukalt, kuid ühel lehel leiti üks viga.
Kokkuvõtteks ütleksin, et Maryel on näinud palju vaeva ning leidnud toredaid pilte ning tema koduleht on väga informatiivne. Mulle, kui koerainimesele, meeldis see väga. Kuigi lehel oli 1 viga, on ta ikkagi teinud väga tubli töö!
http://www.hot.ee/maryel/minu%20kodukas./index.html
Maryeli kodulehel on juttu kassidest. Tean, et Maryelil on endal kass ja talle kassid väga meeldivad. Isiklikult olen rohkem koerainimene, kuid Maryelil on kodulehele valitud väga vahvad ja armsad pildid oma kassist.
Kodulehe kujundus on lihtne ning sobiv. Veebilehe kirjastiil on Times New Roman ning fondisuurus on 12. Tekst on paigutatud lehe vasakusse serva. Ka mina valisin sama fondi ning paigutuse, seega on meil Maryeliga sarnased maitsed. Taustavärv on sobitatud piltide tooniga. Tore, et Maryel on lisanud ka viited, tõelised kassisõbrad saavad hea ülevaate. Vahva on veel see, et ei olnud lihtsalt kassidest räägitud, vaid on lisatud nimekiri raamatutest, milles on juttu kassidest.
Täidetud on ka nõuded, mis meile kodulehe tegemisel esitati: kolm omavahel lingitud faili, kolm graafilist elementi ning ühine CSS-fail. Miinuseks ütleksin, et täpitähed on kuidagi sassi läinud, kuid see võib olla tingitud hoopiski minu arvutist.
Kontrollisin kodulehe standardsust validaatori abil. Kasutasin http://validator.w3.org/ validaatorit ning Maryeli koduleht seda päris edukalt ei läbinud. Kaks lehte kolmest läbisid selle edukalt, kuid ühel lehel leiti üks viga.
Kokkuvõtteks ütleksin, et Maryel on näinud palju vaeva ning leidnud toredaid pilte ning tema koduleht on väga informatiivne. Mulle, kui koerainimesele, meeldis see väga. Kuigi lehel oli 1 viga, on ta ikkagi teinud väga tubli töö!
Tuesday, September 21, 2010
Ülesanne nr 2
Oma kodulehel annan ülevaate Kyäni tervisetoodetest. Tegemist on 3 tootega, mille abil saame oma organismi terve ja tugevana hoida. Eriti kasulik on mahl, milles 10 erinevat komponenti, kuid peamiseks komponendiks on Alaska metsik mustikas. Olen ise neid tooteid umbes 3 kuud tarvitanud ning julgen kõigile neid soovitada. Tervisehädad, mis mul varem olid ja millest arstid jagu ei saanud, on nüüd seljataga.
Loodan, et saate siit palju huvitavat teavet.
Minu koduleht
Loodan, et saate siit palju huvitavat teavet.
Minu koduleht
Saturday, September 11, 2010
Ülesanne nr. 6
Otsustasin analüüsida suhtlusportaali MySpace, kuna olin sellest varem ainult kuulnud ning see tundus huvitav. Olin sellest peamiselt kuulnud ainult Ameerika seriaalides ning kuna minu abikaasa on muusik, siis olen seda ka tema suust kuulnud. Seega otsustasin MySpace'iga isiklikult tutvust teha.
MySpace on sotsiaalne suhtlusvõrgustik, mille peakorter asub Beverly Hillsis, Californias, USA-s. Nagu enamuses sarnastes portaalides võivad inimesed luua endale omase ja ainulaadse profiili otsimaks vanu ja ka uusi sõpru ning siis nendega suhelda.
My Space loodi 2003 aastal firmas e-Universe ning esimesed kliendid olid firma enda töötajad. Töötajate vahel toimus võistlus, kes kõige rohkem kliente leiab. Enne Facebooki uue kujunduse võidukäiku, oli MySpace kõige populaarsem interneti suhtlusportaal USA-s. 9. augustil 2006 loodi Hollandis MySpace'i 100 miljones konto.
2008 aastal jõudis MySpace Euroopasse, kui loodi Suurbritannia versioon. (http://en.wikipedia.org/wiki/MySpace)
Mida MySpace võimaldab:
Blogid, multimeedia - inimene loob endale profiili, lisab sinna pilte ja videosid.
Kommentaarid - iga inimese tegemisi on võimalik sõprade poolt kommenteerida.
Kasutajal on võimalik oma profiili ise kujundada kasutades HTML versiooni, samuti saab ta lisada muusikat, videosid, bändid saavad oma laule lisada.
Muusika - MySpace on eriti hea võimalus muusikutele, kes saavad oma muusikat teistega jagada. Niimoodi jõuavad nende lood miljonite inimesteni. Nüüdseks on loodud uued võimalused kõikidele muusikutele oma tööde üleslaadimiseks.
Luua gruppe - iga inimene võib luua grupi ja liita sinna endale sobivaid inimesi, kellega siis jagatakse teateid ja ühist lehte.
MySpace TV, mis on sarnane Youtube'ile, kus jagatakse videosid.
MySpace News - antakse edasi uudiseid.
MySpace Karaoke - inimestel on võimalus oma arvuti ees karaoket laulda ja seda siis teistega jagada.
Myspace Karaoke võimaldab salvestada kuni kümme lugu ja viimane salvestis ilmub automaatselt ka kasutaja tevalisele Myspace`i profiilile, kirjutas Aftenposten.no.
«Myspace karaoke on hea viis ennast väljendada, jagada oma annet ja isikupära ning lihtsalt lõbusasti aega veeta,» ütles Myspace`i juht Tom Anderson.
Praegu saab endale sobiva valida 2000 kuni 3000 loo seast.(Eral, S, 2008 http://www.tarbija24.ee/290408/esileht/olulised_teemad/tarbija24/tehnika/327175.php)
Küsitlused - tahetakse teada inimeste arvamusi erinevate teemade kohta.
Foorumid (http://en.wikipedia.org/wiki/MySpace)
Kriitika
Erivajadustega inimestel on enamuses profiile raske lugeda, kuna inimestel on väheseid kogemusi HTML-i kasutamiseks. Sama käib ka reklaamide kohta, kuna igaüks võib praktiliselt teha, mis tahab - muuta värve ja kujundust. Ilmselt ei lähe ka edaspidi paremuse poole, kuna enamus kasutajaid ei ole eriti oskuslikud veebidisainerid. (http://en.wikipedia.org/wiki/MySpace)
Kontrollisin W3C validaatoriga aadressi www.myspace.com vastavust, kuid kahjuks antud aadress tõepoolest ei vastanud nõuetele. Validaator leidis 107 viga ja 75 hoiatust. Nii, et kriitika on täiesti õigustatud.
MySpace'is on probleeme ka turvalisusega, väga palju viirusi liigub selle kaudu.
Üheks väga suureks probleemiks on osutunud see, et MySpace'i kaudu reklaamitakse ka seda, kus toimuvad peod. Mõnikord peoperemees on sellest teadlik, teinekord aga mitte. On esinenud juhtumeid, kus suur hulk peole saabunud inimesed on teinud tohutut laastamistööd kellegi kinnisvaral. Suurbritannias näiteks said 17-aastase tütarlapse vanemad 48 000 dollarilise arve politseilt pärast seda, kui tüdruk kutsus inimesi "ühte keskmise suurusega eramut segi peksma". (http://en.wikipedia.org/wiki/MySpace)
Eestis on MySpace kõige populaarsem just muusikute seas. Nad jagavad oma muusikat ja suhtlevad sarnaste huvidega inimestega. Jättes negatiivse poole kõrvale, on tore, et muusikahuvilistel inimestel on võimalus ennast näidata ja oma muusikat tutvustada. Sellest ei olegi nii kaua aega möödas, kui ainuke võimalus ennast kuuldavaks teha oli raadio või televisioon. Interneti kaudu aga on sul võimalus jõuda tõepoolest miljonite inimesteni.
Kasutatud kirjandus:
Erala, S. Suhtlusportaal MySpace pakub võimalust karaoket laulda 2008 http://www.tarbija24.ee/290408/esileht/olulised_teemad/tarbija24/tehnika/327175.php (loetud 05.09.2010)
MySpace http://en.wikipedia.org/wiki/MySpace (loetud 05.09.2010)
Saturday, September 4, 2010
Ülesanne nr. 4
Väga põnev oli lugeda K.Kikkase teksti kuidas erineva puudega inimesed vajavad erinevat tehnoloogiat selleks, et nad saaksid arvutit kasutada. Eelkõige tekkis mul huvi erinevate vahendite vastu, mida kasutavad liikumispuudega inimesed.
Huvitav oli teada saada, et tegelikult piisab teinekord väga lihtsatest vahenditest, et puudega inimene saaks kasutada nö "tavaklaviatuuri". Selleks pole vajagi muud kui pliiatsi või puupulga abi. Oma töös võrdlen erinevaid klaviatuure - tavalisi ning erilisi.
Tavaklaviatuurid ning nende kasutamine erivõtete abil.
Puudega inimene saab mõnikord väga lihtsa võttega kasutada ka tavaklaviatuuri. Piisab üksnes selle asukoha muutmisest kas näole lähemale või jalgade kõrgusele. Oluline on see, et lähtutaks iga konkreetse inimese vajadusest.
Eespool mainisin, et inimene võib kasutada abilisena kasvõi puupulka. Lihtne näide: spastilise tserebraalparalüüsi korral ei pruugi inimene piisavalt kontrollida sõrmede tööd või ei suuda ta sõrmi klahvidele vajutamiseks piisavalt sirutada. Et aga haaramise kontroll on sageli olemas, piisab näiteks korralikust tugevast pastakast või tavalisest puupulgast, mida hoitakse rusikasse surutd käes ning mille alumise, rusikast väljaulatuva otsaga saab vajutada klahvidele. Seda võib kombineerida eriklaviatuuridega, kuid tihti piisab ka täiesti tavalisest. Mõnel juhul võib aidata n.ö. ergonoomiline klaviatuur. (Kikkas, K. 2009)
Klaviatuuri võib asetada ka jalgade juurde, kui inimese jalgade koordinatsioon on parem kui käte oma. On inimesi, kes vajavad spetsiaalset klaviatuuri, kuid mõnele piisab vaid pikemast juhtmest tavaklaviatuurile.
Kui inimesel on probleeme ka jalgade kasutamisega, siis on olemas võimalikud muud variandid kuidas klaviatuuri kasutada. Näiteks kasutades erinevaid konsoole. Konsool kruvitakse laua külge, selle teise otsa kinnitatakse sisestusvahend ning see sätitakse kasutaja jaoks sobivaimasse asendisse. Vahel aga piisab ka käepärastest vahenditest (mööbel jms). Üheks lihtsamaks variandiks on klaviatuuri paigutamine vertikaalselt või sobiva nurga all kasutaja näo lähedusse, kes vajutab klahvidele suus hoitava pulga abil. Ka sisestuspulki on olemas erinevaid – erikujuliste huulikutega võimaldamaks keele vaba liikumist, keelega juhitavate lisafunktsioonidega jpm. (Kikkas,K. 2009)
Puuetega inimeste jaoks on välja töötatud erinevad sisestuspulgad, mida saab siis hoida kas käes või suus, aga neid on võimalik kinnitada rihmaga ümber pea otsmikule. Samuti leidub seadmeid, mis toimivad pealiigutuste peale.
Kui tavaseadmeid eelpool nimetatud viisidel siiski kasutada ei ole võimalik, saab neid ka suhteliselt lihtsalt muuta.
Tänapäeval on enamikes operatsioonisüsteemis vastavad utiliidid, mille abil saab klaviatuurile vajalikke lisasid panna:
1. StickyKeys sobib inimesele, kes kasutab üht kätt või sõrme või ka sisestuspulka. Selle abil saab asendada klahvikombinatsioone vastavate klahvide järjestikuse vajutamisega.
2. RepeatKeys abil saab muuta klaviatuuri reaktsiooniaega. Kui inimesel on probleem sellega, et ta hoiab ühte klahvi liiga kaua all ja see tekitab tähemärke, mida ta ei vaja, siis on võimalik tähtede kordusmehhanism üldse välja lülitada.
3. SlowKeys on heaks abiliseks koordinatsiooni-häiretega inimestele, kellel on probleeme soovitud klahvide tabamisega. Kuna see ei lase klahvidel kohe mõjuma hakata, siis tuleb iga klahvi hetkeks all hoida. Inimene valib sel juhul ainult selliseid klahve, mida ta soovis, sest juhuslikult puudutatud klahv ei jõua veel mõjuma hakata.
4. Klaviatuuriemulaator on selline tarkvara, mis kuvab ekraanile klaviatuuri ning võimaldab valida tähti ekraanilt – kas siis hiire või mõne muu seadmega osutades või mööda klaviatuuri liikuvat kursorit kasutades . Kuigi tegemist on aeglase sisestusviisiga, võib see mõnel juhtumil ainuvõimalikuks osutuda. (Kikkas, K. 2009)
Ma arvan, et see on puuetega inimestele suureks abiks, kui igaüks saab kasutada endale sobivat seadet. Kui puue võimaldab siis on neil lihtne ka neid seadmeid endaga kaasa võtta. Kahjuks küll kõikidele inimestele need lihtsalt kasutatavad vahendid ei sobi ja nad peavad siiski kasutama eriklaviatuure-ja seadmeid.
Eriklaviatuurid-ja seadmed.
1. Membraanklaviatuur - sarnaneb päikesepatareil töötavate taskukalkulaatorite klahvistikega. Mehaaniliste, pika käiguga klahvide asemel on seal sileda pealispinna all asuvad puutetundlikud klahvid, mille vajutamiseks on vaja väga vähe jõudu. Selline klahvistik sobib vähese lihasjõuga (MS, lihasehaigused jm) kasutajale. Kui kaasneb koordinatsioonihäire, on võimalik kasutada klaviatuuriraami.
2. Suurendatud e. maksiklaviatuur on abiks juhul, kui inimene töötab jalaga või on kehva koordinatsiooni tõttu raskendatud vajalike klahvide tabamine. Vähendatud e. miniklaviatuur sarnaneb taskukalkulaatori või elektronmärkmiku klahvistikuga ning sobib juhtudel, kui kasutaja liigutuste amplituud on piiratud (näiteks sõrmed küll liiguvad, kuid käsivars mitte) või tuleb hakkama saada vähese ruumiga.
3. Akordklaviatuur on lisaks punktkirjale saadaval ka tavateksti sisestamiseks. Eriti hästi sobib see inimesele, kes saab kasutada vaid üht kätt ning vajab samas kiiret sisestamisvõimet. Miinuseks on suur erinevus tavaklaviatuurist, mistõttu tuleb enamasti oma eriseadet kaasas kanda ning see kasutatava arvutiga ühendada.
4. Mõiste- ehk kontseptuaalklaviatuur on eeskätt küll suunatud arengu- ja vaimupuuetega kasutajatele, kuid leiab kasutamist ka liikumispuuete korral. Tegemist on klaviatuuritüübiga, mille puhul iga klahv edastab mitte tähemärki, vaid terviklikku mõistet või sõna. Kui arvutiga tehtava töö iseloom on kindlalt piiritletud, võib sedalaadi klaviatuuri kasutamine suurendada oluliselt töökiirust.
5. Puutekuvar on tavakuvari eriliik, mille ekraan on kaetud puutetundliku materjaliga ning suudab hiire asemel juhtsignaale vastu võtta. Seega on tegu kombineeritud sisend-väljundseadmega, mis võimaldab eespoolkirjeldatud funktsioone ühitades luua mõne puude korral väga efektiivse töökeskkonna - muid seadmeid ei pruugigi vaja minna, kui kasutatakse näiteks tarkvaralist klaviatuuriemulatsiooni. Probleemiks võib olla aga pidev viibimine kuvari vahetus läheduses, mis võib pikapeale osutuda ebatervislikuks.
(Kikkas,K. 2009)
6. Virtual Laser Keyboard tegemist on revolutsioonilise seadmega, mis on umbes televiisoripuldi suurune. Eriti sobilik on see liikumispuuetega inimestele, näiteks kes kannatavad karpaalkanali sündroomi all. Tegemist on seadmega, kus klaviatuur kuvatakse laseri abil ükskõik millisele pinnale, soovitavalt küll lamedale.
(http://www.infosum.net/hardware/virtual-laser-keyboard-back-to-the-future.html)
Minu arvates on see lihtsalt suurepärane, et erivajadustega inimestel on võimalus kasutada kõiki neid tehnoloogilisi võimalusi, et kasutada arvutit võrdselt teiste inimestega. Lahendusi on leitud kõikvõimalikele erinevatele puudeliikidele. Ainukeseks probleemiks võib osutuda nende abivahendite hind. Teadupärast elab Eestis enamus puudega inimesi vägagi kitsastes oludes. Sellegipoolest on hea teada, et võimalus on olemas!
Kasutatud kirjandus:
Kikkas, K. (2009). Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed/Tugitehnoloogia. (loetud 04.09.2010)
http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Tugitehnoloogia (loetud 04.09.2010)
Virtual Laser Keyboard - Back to the Future www.infosum.net/hardware/virtual-laser-keyboard-back-to-the-future.html (loetud 04.09.2010)
Huvitav oli teada saada, et tegelikult piisab teinekord väga lihtsatest vahenditest, et puudega inimene saaks kasutada nö "tavaklaviatuuri". Selleks pole vajagi muud kui pliiatsi või puupulga abi. Oma töös võrdlen erinevaid klaviatuure - tavalisi ning erilisi.
Tavaklaviatuurid ning nende kasutamine erivõtete abil.
Puudega inimene saab mõnikord väga lihtsa võttega kasutada ka tavaklaviatuuri. Piisab üksnes selle asukoha muutmisest kas näole lähemale või jalgade kõrgusele. Oluline on see, et lähtutaks iga konkreetse inimese vajadusest.
Eespool mainisin, et inimene võib kasutada abilisena kasvõi puupulka. Lihtne näide: spastilise tserebraalparalüüsi korral ei pruugi inimene piisavalt kontrollida sõrmede tööd või ei suuda ta sõrmi klahvidele vajutamiseks piisavalt sirutada. Et aga haaramise kontroll on sageli olemas, piisab näiteks korralikust tugevast pastakast või tavalisest puupulgast, mida hoitakse rusikasse surutd käes ning mille alumise, rusikast väljaulatuva otsaga saab vajutada klahvidele. Seda võib kombineerida eriklaviatuuridega, kuid tihti piisab ka täiesti tavalisest. Mõnel juhul võib aidata n.ö. ergonoomiline klaviatuur. (Kikkas, K. 2009)
Klaviatuuri võib asetada ka jalgade juurde, kui inimese jalgade koordinatsioon on parem kui käte oma. On inimesi, kes vajavad spetsiaalset klaviatuuri, kuid mõnele piisab vaid pikemast juhtmest tavaklaviatuurile.
Kui inimesel on probleeme ka jalgade kasutamisega, siis on olemas võimalikud muud variandid kuidas klaviatuuri kasutada. Näiteks kasutades erinevaid konsoole. Konsool kruvitakse laua külge, selle teise otsa kinnitatakse sisestusvahend ning see sätitakse kasutaja jaoks sobivaimasse asendisse. Vahel aga piisab ka käepärastest vahenditest (mööbel jms). Üheks lihtsamaks variandiks on klaviatuuri paigutamine vertikaalselt või sobiva nurga all kasutaja näo lähedusse, kes vajutab klahvidele suus hoitava pulga abil. Ka sisestuspulki on olemas erinevaid – erikujuliste huulikutega võimaldamaks keele vaba liikumist, keelega juhitavate lisafunktsioonidega jpm. (Kikkas,K. 2009)
Puuetega inimeste jaoks on välja töötatud erinevad sisestuspulgad, mida saab siis hoida kas käes või suus, aga neid on võimalik kinnitada rihmaga ümber pea otsmikule. Samuti leidub seadmeid, mis toimivad pealiigutuste peale.
Kui tavaseadmeid eelpool nimetatud viisidel siiski kasutada ei ole võimalik, saab neid ka suhteliselt lihtsalt muuta.
Tänapäeval on enamikes operatsioonisüsteemis vastavad utiliidid, mille abil saab klaviatuurile vajalikke lisasid panna:
1. StickyKeys sobib inimesele, kes kasutab üht kätt või sõrme või ka sisestuspulka. Selle abil saab asendada klahvikombinatsioone vastavate klahvide järjestikuse vajutamisega.
2. RepeatKeys abil saab muuta klaviatuuri reaktsiooniaega. Kui inimesel on probleem sellega, et ta hoiab ühte klahvi liiga kaua all ja see tekitab tähemärke, mida ta ei vaja, siis on võimalik tähtede kordusmehhanism üldse välja lülitada.
3. SlowKeys on heaks abiliseks koordinatsiooni-häiretega inimestele, kellel on probleeme soovitud klahvide tabamisega. Kuna see ei lase klahvidel kohe mõjuma hakata, siis tuleb iga klahvi hetkeks all hoida. Inimene valib sel juhul ainult selliseid klahve, mida ta soovis, sest juhuslikult puudutatud klahv ei jõua veel mõjuma hakata.
4. Klaviatuuriemulaator on selline tarkvara, mis kuvab ekraanile klaviatuuri ning võimaldab valida tähti ekraanilt – kas siis hiire või mõne muu seadmega osutades või mööda klaviatuuri liikuvat kursorit kasutades . Kuigi tegemist on aeglase sisestusviisiga, võib see mõnel juhtumil ainuvõimalikuks osutuda. (Kikkas, K. 2009)
Ma arvan, et see on puuetega inimestele suureks abiks, kui igaüks saab kasutada endale sobivat seadet. Kui puue võimaldab siis on neil lihtne ka neid seadmeid endaga kaasa võtta. Kahjuks küll kõikidele inimestele need lihtsalt kasutatavad vahendid ei sobi ja nad peavad siiski kasutama eriklaviatuure-ja seadmeid.
Eriklaviatuurid-ja seadmed.
1. Membraanklaviatuur - sarnaneb päikesepatareil töötavate taskukalkulaatorite klahvistikega. Mehaaniliste, pika käiguga klahvide asemel on seal sileda pealispinna all asuvad puutetundlikud klahvid, mille vajutamiseks on vaja väga vähe jõudu. Selline klahvistik sobib vähese lihasjõuga (MS, lihasehaigused jm) kasutajale. Kui kaasneb koordinatsioonihäire, on võimalik kasutada klaviatuuriraami.
2. Suurendatud e. maksiklaviatuur on abiks juhul, kui inimene töötab jalaga või on kehva koordinatsiooni tõttu raskendatud vajalike klahvide tabamine. Vähendatud e. miniklaviatuur sarnaneb taskukalkulaatori või elektronmärkmiku klahvistikuga ning sobib juhtudel, kui kasutaja liigutuste amplituud on piiratud (näiteks sõrmed küll liiguvad, kuid käsivars mitte) või tuleb hakkama saada vähese ruumiga.
3. Akordklaviatuur on lisaks punktkirjale saadaval ka tavateksti sisestamiseks. Eriti hästi sobib see inimesele, kes saab kasutada vaid üht kätt ning vajab samas kiiret sisestamisvõimet. Miinuseks on suur erinevus tavaklaviatuurist, mistõttu tuleb enamasti oma eriseadet kaasas kanda ning see kasutatava arvutiga ühendada.
4. Mõiste- ehk kontseptuaalklaviatuur on eeskätt küll suunatud arengu- ja vaimupuuetega kasutajatele, kuid leiab kasutamist ka liikumispuuete korral. Tegemist on klaviatuuritüübiga, mille puhul iga klahv edastab mitte tähemärki, vaid terviklikku mõistet või sõna. Kui arvutiga tehtava töö iseloom on kindlalt piiritletud, võib sedalaadi klaviatuuri kasutamine suurendada oluliselt töökiirust.
5. Puutekuvar on tavakuvari eriliik, mille ekraan on kaetud puutetundliku materjaliga ning suudab hiire asemel juhtsignaale vastu võtta. Seega on tegu kombineeritud sisend-väljundseadmega, mis võimaldab eespoolkirjeldatud funktsioone ühitades luua mõne puude korral väga efektiivse töökeskkonna - muid seadmeid ei pruugigi vaja minna, kui kasutatakse näiteks tarkvaralist klaviatuuriemulatsiooni. Probleemiks võib olla aga pidev viibimine kuvari vahetus läheduses, mis võib pikapeale osutuda ebatervislikuks.
(Kikkas,K. 2009)
6. Virtual Laser Keyboard tegemist on revolutsioonilise seadmega, mis on umbes televiisoripuldi suurune. Eriti sobilik on see liikumispuuetega inimestele, näiteks kes kannatavad karpaalkanali sündroomi all. Tegemist on seadmega, kus klaviatuur kuvatakse laseri abil ükskõik millisele pinnale, soovitavalt küll lamedale.
(http://www.infosum.net/hardware/virtual-laser-keyboard-back-to-the-future.html)
Minu arvates on see lihtsalt suurepärane, et erivajadustega inimestel on võimalus kasutada kõiki neid tehnoloogilisi võimalusi, et kasutada arvutit võrdselt teiste inimestega. Lahendusi on leitud kõikvõimalikele erinevatele puudeliikidele. Ainukeseks probleemiks võib osutuda nende abivahendite hind. Teadupärast elab Eestis enamus puudega inimesi vägagi kitsastes oludes. Sellegipoolest on hea teada, et võimalus on olemas!
Kasutatud kirjandus:
Kikkas, K. (2009). Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed/Tugitehnoloogia. (loetud 04.09.2010)
http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Tugitehnoloogia (loetud 04.09.2010)
Virtual Laser Keyboard - Back to the Future www.infosum.net/hardware/virtual-laser-keyboard-back-to-the-future.html (loetud 04.09.2010)
Saturday, August 28, 2010
Ülesanne nr. 3
IT ROLL ERIVAJADUSTEGA INIMESTELE
Milleks mulle seda arvutit vaja on, küsib minu 70 aastane äi ja leiab, et see on üks väga halb asi. Kuid minu jaoks on see möödapääsmatu töövahend. Sedasama võivad öelda vist enamus inimesi. Elu muutub järjest tehnikakesksemaks. Mõnes koolis ei saa lapsed enam sööklast toitugi kätte, kui neil puudub kiipkaart.
Erivajadustega inimeste jaoks sõltub aga nende elukvaliteet tehnoloogia kättesaadavusest. Kui inimene ei saa puude tõttu kodust palju väljas käia, siis ongi suureks abiks infotehnoloogia. Tänapäeval saab teha arvutite abil seda, mida mõned aastad tagasi ei osanud ettegi kujutada.
Võimalused elektroonika abil inimese liikumisvõimet taastada arenevad päev-päevalt ja missugused seadmed kümne või kahekümne aasta pärast abivajajate käsutuses on, ei tea praegu veel päris täpselt mitte keegi. Elektroonikaseadmed muutuvad järjest väiksemaks. Meenutagem kasvõi esimesi mobiiltelefone, mis olid mitmekilosed kaasaskantavad pambud ning praegustest 100- grammistest fotokaamera, internetiühenduse jm varustatud taskutelefonidest ei osanud viisteist aastat tagasi keegi isegi mitte und näha. (http://vedur.ee/puutepunkt/?op=body&id=11&cid=253&cgid=)
Olenevalt sellest, millise puudega on tegemist, on inimestel seoses arvutiga erinevad probleemid ning saavad endale vastavalt sobiva abisüsteemi. On olemas äärmiselt keerulisi arvutiprogramme, mida on võimalik silmade abil juhtida kui tegemist on liikumipuudega või siis muudetakse ekraanil olev tekst pimeda inimese jaoks kõneks. Ka vaimupuuetega inimestel esineb arvutikasutamisel probleeme, neile on vaja seda õpetada ning muuta asi lihtsaks ning mänguliseks. (http://www.kakupesa.net/kakk/PIIT/r2.html#Esimene)
Omast kogemusest võin öelda, et minu vaimupuudega täditütar käsitseb arvutit ja üldse elektroonikaseadmeid väga hästi.
Miks üldse vajab puudega inimene arvutit? Öeldakse, et töö tegi ahvist inimese. Ka puudega inimesel on vaja töötada. Üks asi on raha teenimise võimalus, teine asi, et ta tunneks ennast vajalikuna ja ühiskonna osana. Arvuti abil kodus töötamine ongi üks oluline osa puuetega inimeste tööturule kaasamiseks.
Puuetega noored ja lapsed vajavad arvuteid, et aktiivselt õppimiprotsessis kaasa lüüa. Tänapäeval saavad igasuguste puuetega noored minna õppima gümnaasiumidesse ja kõrgkoolidesse.
Rõõm on tõdeda, et seoses tehnoloogia arenguga suurenevad puuetega inimeste võimalused kaasa lüüa nii õppimise kui tööelus või lihtsalt kaasinimestega suhtlemises. Ma usun, et tehnoloogiaarengus on küll taevas piiriks ja iga päevaga leiutatakse uusi ja uusi programme ning abivahendeid
Kasutatud allikad:
Kikkas, K. Erinevatest puudeliikidest ja nende problemaatikast http://www.kakupesa.net (loetud 28.08.2010)
Lill, A. Elektroonika teeb ilma http://vedur.ee/puutepunkt (loetud 28.08.2010)
Tuesday, August 24, 2010
Ülesanne nr. 1
PUUE KUI TABU
Sõna tabu on pärit Tonga saarelt ja Uus-Meremaalt. Põliskultuuris tähendab see „miskit, mida pandi kõrvale või pühitseti spetsiaalseks kasutamiseks või kindlal eesmärgil. See miski oli religioosse tähtsusega ja seda tähistava sõna kasutamine ilmaasjata oli keelatud. Ka tänapäeval kasutatakse seda sõna siis, kui räägitakse isikust või tegevusest, mida ühiskondlike normide tõttu välditakse või keelatakse. (DepNet.ee)
Paljudes kohtades on peetud ka puuet tabuks. Pikka aega määratleti umbkaudselt ja ümbritseva ühiskonna vaatenurgast lähtudes („vigane“, „sant“, „pime“, „hull“, „langetõbine“, „puujalaga“, jne.) Tegemist oli topeltprobleemiga: objektiivselt puudusid võimalused ja oskused inimese olukorda muuta ning subjektiivselt pandi „teistsugune“nii kõvasti raamidesse, et isegi kui puhtfüüsiliselt õnnestus olukorda muuta, jäi inimene ikkagi paariaks. (K.Kikkas, EVIMÜ 2. loeng)
Oli aegu kui inimesed, kel oli mingi puue, jäeti ühiskonnast kõrvale. Spartas isegi tapeti vastsündinud, kes ei vastanud standarditele.
Isiklikult arvan, et kuigi tänapäeval on inimesed palju teadlikumad ning puuetega inimeste jaoks tehakse palju, on siiski inimesi, kelle jaoks puue on tabu. Sellest ei taheta rääkida
PUUE KUI TERVISEHÄIRE
Tänapäeval suhtutakse puudesse rohkem kui tervisehäiresse. Asjast saadi kahte moodi aru – ühest küljest füüsilise puudega inimest enam ei sanktsioneeritud, teisest küljest aga süvenes arusaam, et puue vähendas inimese teovõimet või nullis selle hoopiski. (K.Kikkas, EVIMÜ 2. loeng)
19. sajandi teisest poolest sai alguse eugeenikaliikumist, mille tulemusena nö "koristati kõik ebastandartsed inimesed normaalsete inimeste silmade alt ära" seda kõike põhjendati ühikonna tervise parandamisega ja tuleviku kindlustamisega, seda said teha aga vaid inimkonna parimad esindajad. Õnneks ei läinud eugeenika välja Sparta mudelini, kuid puudega inimestel oli mõeldamatu järglasi saada ja üldse ühiskonna elust osavõtta (K.Kikkas, EVIMÜ 2. loeng).
Meie ühiskonnas püütakse järjest rohkem selle poole, et puuetega inimesed saaksid järjest rohkem elada täisväärtuslikku elu, ehk nad elaksin nii nagu tervedki inimesed. Samas tekitab sõna tervisehäire tunde, et tegemist on nohu või mõne muu ajutise tervise rikkega.
PUUE KUI ÜHISKONDLIK PROBLEEM
Tänu 20. sajandi teisel poole esile kerkinud kodanikuõiguste liikumisele muutus ka puudekäsitlus, puuet hakati vaatlema kui ühiskonna võimetust/soovimatust vastata üksikisiku vajadustele. Sellega kaasnenud sotsiaalne mudel nägi ette ühiskonna muutumist kõigil tasanditel selliseks, et puudega inimene ei saaks diskrimineeritud tema erivajadusest lähtuvalt, vaid saaks kaasatud ühiskonda (nt ratastoolis inimene ei saa trepist üles, probleemi lahendus ei ole mitte inimese kõndima aitamine vaid kaldtee ehitamine) (K.Kikkas, EVIMÜ 2. loeng) .
Kuigi Eestis järjest rohkem mõeldakse sellele, et puudega inimesel oleks võimalus liikuda ja paljudes kohtades ehitatakse kaldteid, leidub siiski küllaltki palju selliseid kohti kuhu ratastoolis inimesel on võimatu pääseda. Isegi riigiasutused.
Samuti on mehhanismid selleks, et puudega inimesed saaksid tööd, kuid mulle isiklikult tundub, et seda pole siiski piisavalt palju.
Tänapäevaks on olemas mitmeid puudekäsitlusi, sealhulgas äärmuskäsitlusi nagu ultrasotsiaalne mudel, mis taunib näiteks inimest, kes peaks olema ratastoolis kuid üritab selle asemel karkudega käia, kuna süüdi on ühiskond, ning seda tehes annab ta järele rõhujate survele (K.Kikkas, EVIMÜ 2. loeng) .
PUUE KUI ELUVIIS
Üha enam leidub puudega inimesi, kes oma olukorda võtavad neutraalselt laskumata äärmustesse nagu järk-järgult on ühiskonda sulandunud prillikandajad, nii toimub see ka paljude puuetega inimestega, arvan et ratastoolis inimest ei vaadata enam tänaval kui ilmaimet, nagu seda aastaid tagasi tehti. Samas saab rääkida puuetega inimestest, kui inimestest kellel on eraldi kultuur oma keele ja tavadega (nt. kurdid inimesed) (K.Kikkas, EVIMÜ 2. loeng).
Tunnen isiklikult mõnda puudega inimest, kes elab tavainimese mõistes täisväärtuslikku elu. Nende puue ei piira neid, ega takista midagi tegemast. Samas sõltub väga palju inimesest, kuidas tema näeb oma olukorda.
Kasutatud kirjandus: Kikkas, K Puue, puue ja puue EVIMÜ 2. loeng
Sõna tabu on pärit Tonga saarelt ja Uus-Meremaalt. Põliskultuuris tähendab see „miskit, mida pandi kõrvale või pühitseti spetsiaalseks kasutamiseks või kindlal eesmärgil. See miski oli religioosse tähtsusega ja seda tähistava sõna kasutamine ilmaasjata oli keelatud. Ka tänapäeval kasutatakse seda sõna siis, kui räägitakse isikust või tegevusest, mida ühiskondlike normide tõttu välditakse või keelatakse. (DepNet.ee)
Paljudes kohtades on peetud ka puuet tabuks. Pikka aega määratleti umbkaudselt ja ümbritseva ühiskonna vaatenurgast lähtudes („vigane“, „sant“, „pime“, „hull“, „langetõbine“, „puujalaga“, jne.) Tegemist oli topeltprobleemiga: objektiivselt puudusid võimalused ja oskused inimese olukorda muuta ning subjektiivselt pandi „teistsugune“nii kõvasti raamidesse, et isegi kui puhtfüüsiliselt õnnestus olukorda muuta, jäi inimene ikkagi paariaks. (K.Kikkas, EVIMÜ 2. loeng)
Oli aegu kui inimesed, kel oli mingi puue, jäeti ühiskonnast kõrvale. Spartas isegi tapeti vastsündinud, kes ei vastanud standarditele.
Isiklikult arvan, et kuigi tänapäeval on inimesed palju teadlikumad ning puuetega inimeste jaoks tehakse palju, on siiski inimesi, kelle jaoks puue on tabu. Sellest ei taheta rääkida
PUUE KUI TERVISEHÄIRE
Tänapäeval suhtutakse puudesse rohkem kui tervisehäiresse. Asjast saadi kahte moodi aru – ühest küljest füüsilise puudega inimest enam ei sanktsioneeritud, teisest küljest aga süvenes arusaam, et puue vähendas inimese teovõimet või nullis selle hoopiski. (K.Kikkas, EVIMÜ 2. loeng)
19. sajandi teisest poolest sai alguse eugeenikaliikumist, mille tulemusena nö "koristati kõik ebastandartsed inimesed normaalsete inimeste silmade alt ära" seda kõike põhjendati ühikonna tervise parandamisega ja tuleviku kindlustamisega, seda said teha aga vaid inimkonna parimad esindajad. Õnneks ei läinud eugeenika välja Sparta mudelini, kuid puudega inimestel oli mõeldamatu järglasi saada ja üldse ühiskonna elust osavõtta (K.Kikkas, EVIMÜ 2. loeng).
Meie ühiskonnas püütakse järjest rohkem selle poole, et puuetega inimesed saaksid järjest rohkem elada täisväärtuslikku elu, ehk nad elaksin nii nagu tervedki inimesed. Samas tekitab sõna tervisehäire tunde, et tegemist on nohu või mõne muu ajutise tervise rikkega.
PUUE KUI ÜHISKONDLIK PROBLEEM
Tänu 20. sajandi teisel poole esile kerkinud kodanikuõiguste liikumisele muutus ka puudekäsitlus, puuet hakati vaatlema kui ühiskonna võimetust/soovimatust vastata üksikisiku vajadustele. Sellega kaasnenud sotsiaalne mudel nägi ette ühiskonna muutumist kõigil tasanditel selliseks, et puudega inimene ei saaks diskrimineeritud tema erivajadusest lähtuvalt, vaid saaks kaasatud ühiskonda (nt ratastoolis inimene ei saa trepist üles, probleemi lahendus ei ole mitte inimese kõndima aitamine vaid kaldtee ehitamine) (K.Kikkas, EVIMÜ 2. loeng) .
Kuigi Eestis järjest rohkem mõeldakse sellele, et puudega inimesel oleks võimalus liikuda ja paljudes kohtades ehitatakse kaldteid, leidub siiski küllaltki palju selliseid kohti kuhu ratastoolis inimesel on võimatu pääseda. Isegi riigiasutused.
Samuti on mehhanismid selleks, et puudega inimesed saaksid tööd, kuid mulle isiklikult tundub, et seda pole siiski piisavalt palju.
Tänapäevaks on olemas mitmeid puudekäsitlusi, sealhulgas äärmuskäsitlusi nagu ultrasotsiaalne mudel, mis taunib näiteks inimest, kes peaks olema ratastoolis kuid üritab selle asemel karkudega käia, kuna süüdi on ühiskond, ning seda tehes annab ta järele rõhujate survele (K.Kikkas, EVIMÜ 2. loeng) .
PUUE KUI ELUVIIS
Üha enam leidub puudega inimesi, kes oma olukorda võtavad neutraalselt laskumata äärmustesse nagu järk-järgult on ühiskonda sulandunud prillikandajad, nii toimub see ka paljude puuetega inimestega, arvan et ratastoolis inimest ei vaadata enam tänaval kui ilmaimet, nagu seda aastaid tagasi tehti. Samas saab rääkida puuetega inimestest, kui inimestest kellel on eraldi kultuur oma keele ja tavadega (nt. kurdid inimesed) (K.Kikkas, EVIMÜ 2. loeng).
Tunnen isiklikult mõnda puudega inimest, kes elab tavainimese mõistes täisväärtuslikku elu. Nende puue ei piira neid, ega takista midagi tegemast. Samas sõltub väga palju inimesest, kuidas tema näeb oma olukorda.
Kasutatud kirjandus: Kikkas, K Puue, puue ja puue EVIMÜ 2. loeng
Subscribe to:
Posts (Atom)