Valisin analüüsimiseks Maryeli kodulehe, mis asub aadressil
http://www.hot.ee/maryel/minu%20kodukas./index.html
Maryeli kodulehel on juttu kassidest. Tean, et Maryelil on endal kass ja talle kassid väga meeldivad. Isiklikult olen rohkem koerainimene, kuid Maryelil on kodulehele valitud väga vahvad ja armsad pildid oma kassist.
Kodulehe kujundus on lihtne ning sobiv. Veebilehe kirjastiil on Times New Roman ning fondisuurus on 12. Tekst on paigutatud lehe vasakusse serva. Ka mina valisin sama fondi ning paigutuse, seega on meil Maryeliga sarnased maitsed. Taustavärv on sobitatud piltide tooniga. Tore, et Maryel on lisanud ka viited, tõelised kassisõbrad saavad hea ülevaate. Vahva on veel see, et ei olnud lihtsalt kassidest räägitud, vaid on lisatud nimekiri raamatutest, milles on juttu kassidest.
Täidetud on ka nõuded, mis meile kodulehe tegemisel esitati: kolm omavahel lingitud faili, kolm graafilist elementi ning ühine CSS-fail. Miinuseks ütleksin, et täpitähed on kuidagi sassi läinud, kuid see võib olla tingitud hoopiski minu arvutist.
Kontrollisin kodulehe standardsust validaatori abil. Kasutasin http://validator.w3.org/ validaatorit ning Maryeli koduleht seda päris edukalt ei läbinud. Kaks lehte kolmest läbisid selle edukalt, kuid ühel lehel leiti üks viga.
Kokkuvõtteks ütleksin, et Maryel on näinud palju vaeva ning leidnud toredaid pilte ning tema koduleht on väga informatiivne. Mulle, kui koerainimesele, meeldis see väga. Kuigi lehel oli 1 viga, on ta ikkagi teinud väga tubli töö!
Wednesday, September 29, 2010
Tuesday, September 21, 2010
Ülesanne nr 2
Oma kodulehel annan ülevaate Kyäni tervisetoodetest. Tegemist on 3 tootega, mille abil saame oma organismi terve ja tugevana hoida. Eriti kasulik on mahl, milles 10 erinevat komponenti, kuid peamiseks komponendiks on Alaska metsik mustikas. Olen ise neid tooteid umbes 3 kuud tarvitanud ning julgen kõigile neid soovitada. Tervisehädad, mis mul varem olid ja millest arstid jagu ei saanud, on nüüd seljataga.
Loodan, et saate siit palju huvitavat teavet.
Minu koduleht
Loodan, et saate siit palju huvitavat teavet.
Minu koduleht
Saturday, September 11, 2010
Ülesanne nr. 6
Otsustasin analüüsida suhtlusportaali MySpace, kuna olin sellest varem ainult kuulnud ning see tundus huvitav. Olin sellest peamiselt kuulnud ainult Ameerika seriaalides ning kuna minu abikaasa on muusik, siis olen seda ka tema suust kuulnud. Seega otsustasin MySpace'iga isiklikult tutvust teha.
MySpace on sotsiaalne suhtlusvõrgustik, mille peakorter asub Beverly Hillsis, Californias, USA-s. Nagu enamuses sarnastes portaalides võivad inimesed luua endale omase ja ainulaadse profiili otsimaks vanu ja ka uusi sõpru ning siis nendega suhelda.
My Space loodi 2003 aastal firmas e-Universe ning esimesed kliendid olid firma enda töötajad. Töötajate vahel toimus võistlus, kes kõige rohkem kliente leiab. Enne Facebooki uue kujunduse võidukäiku, oli MySpace kõige populaarsem interneti suhtlusportaal USA-s. 9. augustil 2006 loodi Hollandis MySpace'i 100 miljones konto.
2008 aastal jõudis MySpace Euroopasse, kui loodi Suurbritannia versioon. (http://en.wikipedia.org/wiki/MySpace)
Mida MySpace võimaldab:
Blogid, multimeedia - inimene loob endale profiili, lisab sinna pilte ja videosid.
Kommentaarid - iga inimese tegemisi on võimalik sõprade poolt kommenteerida.
Kasutajal on võimalik oma profiili ise kujundada kasutades HTML versiooni, samuti saab ta lisada muusikat, videosid, bändid saavad oma laule lisada.
Muusika - MySpace on eriti hea võimalus muusikutele, kes saavad oma muusikat teistega jagada. Niimoodi jõuavad nende lood miljonite inimesteni. Nüüdseks on loodud uued võimalused kõikidele muusikutele oma tööde üleslaadimiseks.
Luua gruppe - iga inimene võib luua grupi ja liita sinna endale sobivaid inimesi, kellega siis jagatakse teateid ja ühist lehte.
MySpace TV, mis on sarnane Youtube'ile, kus jagatakse videosid.
MySpace News - antakse edasi uudiseid.
MySpace Karaoke - inimestel on võimalus oma arvuti ees karaoket laulda ja seda siis teistega jagada.
Myspace Karaoke võimaldab salvestada kuni kümme lugu ja viimane salvestis ilmub automaatselt ka kasutaja tevalisele Myspace`i profiilile, kirjutas Aftenposten.no.
«Myspace karaoke on hea viis ennast väljendada, jagada oma annet ja isikupära ning lihtsalt lõbusasti aega veeta,» ütles Myspace`i juht Tom Anderson.
Praegu saab endale sobiva valida 2000 kuni 3000 loo seast.(Eral, S, 2008 http://www.tarbija24.ee/290408/esileht/olulised_teemad/tarbija24/tehnika/327175.php)
Küsitlused - tahetakse teada inimeste arvamusi erinevate teemade kohta.
Foorumid (http://en.wikipedia.org/wiki/MySpace)
Kriitika
Erivajadustega inimestel on enamuses profiile raske lugeda, kuna inimestel on väheseid kogemusi HTML-i kasutamiseks. Sama käib ka reklaamide kohta, kuna igaüks võib praktiliselt teha, mis tahab - muuta värve ja kujundust. Ilmselt ei lähe ka edaspidi paremuse poole, kuna enamus kasutajaid ei ole eriti oskuslikud veebidisainerid. (http://en.wikipedia.org/wiki/MySpace)
Kontrollisin W3C validaatoriga aadressi www.myspace.com vastavust, kuid kahjuks antud aadress tõepoolest ei vastanud nõuetele. Validaator leidis 107 viga ja 75 hoiatust. Nii, et kriitika on täiesti õigustatud.
MySpace'is on probleeme ka turvalisusega, väga palju viirusi liigub selle kaudu.
Üheks väga suureks probleemiks on osutunud see, et MySpace'i kaudu reklaamitakse ka seda, kus toimuvad peod. Mõnikord peoperemees on sellest teadlik, teinekord aga mitte. On esinenud juhtumeid, kus suur hulk peole saabunud inimesed on teinud tohutut laastamistööd kellegi kinnisvaral. Suurbritannias näiteks said 17-aastase tütarlapse vanemad 48 000 dollarilise arve politseilt pärast seda, kui tüdruk kutsus inimesi "ühte keskmise suurusega eramut segi peksma". (http://en.wikipedia.org/wiki/MySpace)
Eestis on MySpace kõige populaarsem just muusikute seas. Nad jagavad oma muusikat ja suhtlevad sarnaste huvidega inimestega. Jättes negatiivse poole kõrvale, on tore, et muusikahuvilistel inimestel on võimalus ennast näidata ja oma muusikat tutvustada. Sellest ei olegi nii kaua aega möödas, kui ainuke võimalus ennast kuuldavaks teha oli raadio või televisioon. Interneti kaudu aga on sul võimalus jõuda tõepoolest miljonite inimesteni.
Kasutatud kirjandus:
Erala, S. Suhtlusportaal MySpace pakub võimalust karaoket laulda 2008 http://www.tarbija24.ee/290408/esileht/olulised_teemad/tarbija24/tehnika/327175.php (loetud 05.09.2010)
MySpace http://en.wikipedia.org/wiki/MySpace (loetud 05.09.2010)
Saturday, September 4, 2010
Ülesanne nr. 4
Väga põnev oli lugeda K.Kikkase teksti kuidas erineva puudega inimesed vajavad erinevat tehnoloogiat selleks, et nad saaksid arvutit kasutada. Eelkõige tekkis mul huvi erinevate vahendite vastu, mida kasutavad liikumispuudega inimesed.
Huvitav oli teada saada, et tegelikult piisab teinekord väga lihtsatest vahenditest, et puudega inimene saaks kasutada nö "tavaklaviatuuri". Selleks pole vajagi muud kui pliiatsi või puupulga abi. Oma töös võrdlen erinevaid klaviatuure - tavalisi ning erilisi.
Tavaklaviatuurid ning nende kasutamine erivõtete abil.
Puudega inimene saab mõnikord väga lihtsa võttega kasutada ka tavaklaviatuuri. Piisab üksnes selle asukoha muutmisest kas näole lähemale või jalgade kõrgusele. Oluline on see, et lähtutaks iga konkreetse inimese vajadusest.
Eespool mainisin, et inimene võib kasutada abilisena kasvõi puupulka. Lihtne näide: spastilise tserebraalparalüüsi korral ei pruugi inimene piisavalt kontrollida sõrmede tööd või ei suuda ta sõrmi klahvidele vajutamiseks piisavalt sirutada. Et aga haaramise kontroll on sageli olemas, piisab näiteks korralikust tugevast pastakast või tavalisest puupulgast, mida hoitakse rusikasse surutd käes ning mille alumise, rusikast väljaulatuva otsaga saab vajutada klahvidele. Seda võib kombineerida eriklaviatuuridega, kuid tihti piisab ka täiesti tavalisest. Mõnel juhul võib aidata n.ö. ergonoomiline klaviatuur. (Kikkas, K. 2009)
Klaviatuuri võib asetada ka jalgade juurde, kui inimese jalgade koordinatsioon on parem kui käte oma. On inimesi, kes vajavad spetsiaalset klaviatuuri, kuid mõnele piisab vaid pikemast juhtmest tavaklaviatuurile.
Kui inimesel on probleeme ka jalgade kasutamisega, siis on olemas võimalikud muud variandid kuidas klaviatuuri kasutada. Näiteks kasutades erinevaid konsoole. Konsool kruvitakse laua külge, selle teise otsa kinnitatakse sisestusvahend ning see sätitakse kasutaja jaoks sobivaimasse asendisse. Vahel aga piisab ka käepärastest vahenditest (mööbel jms). Üheks lihtsamaks variandiks on klaviatuuri paigutamine vertikaalselt või sobiva nurga all kasutaja näo lähedusse, kes vajutab klahvidele suus hoitava pulga abil. Ka sisestuspulki on olemas erinevaid – erikujuliste huulikutega võimaldamaks keele vaba liikumist, keelega juhitavate lisafunktsioonidega jpm. (Kikkas,K. 2009)
Puuetega inimeste jaoks on välja töötatud erinevad sisestuspulgad, mida saab siis hoida kas käes või suus, aga neid on võimalik kinnitada rihmaga ümber pea otsmikule. Samuti leidub seadmeid, mis toimivad pealiigutuste peale.
Kui tavaseadmeid eelpool nimetatud viisidel siiski kasutada ei ole võimalik, saab neid ka suhteliselt lihtsalt muuta.
Tänapäeval on enamikes operatsioonisüsteemis vastavad utiliidid, mille abil saab klaviatuurile vajalikke lisasid panna:
1. StickyKeys sobib inimesele, kes kasutab üht kätt või sõrme või ka sisestuspulka. Selle abil saab asendada klahvikombinatsioone vastavate klahvide järjestikuse vajutamisega.
2. RepeatKeys abil saab muuta klaviatuuri reaktsiooniaega. Kui inimesel on probleem sellega, et ta hoiab ühte klahvi liiga kaua all ja see tekitab tähemärke, mida ta ei vaja, siis on võimalik tähtede kordusmehhanism üldse välja lülitada.
3. SlowKeys on heaks abiliseks koordinatsiooni-häiretega inimestele, kellel on probleeme soovitud klahvide tabamisega. Kuna see ei lase klahvidel kohe mõjuma hakata, siis tuleb iga klahvi hetkeks all hoida. Inimene valib sel juhul ainult selliseid klahve, mida ta soovis, sest juhuslikult puudutatud klahv ei jõua veel mõjuma hakata.
4. Klaviatuuriemulaator on selline tarkvara, mis kuvab ekraanile klaviatuuri ning võimaldab valida tähti ekraanilt – kas siis hiire või mõne muu seadmega osutades või mööda klaviatuuri liikuvat kursorit kasutades . Kuigi tegemist on aeglase sisestusviisiga, võib see mõnel juhtumil ainuvõimalikuks osutuda. (Kikkas, K. 2009)
Ma arvan, et see on puuetega inimestele suureks abiks, kui igaüks saab kasutada endale sobivat seadet. Kui puue võimaldab siis on neil lihtne ka neid seadmeid endaga kaasa võtta. Kahjuks küll kõikidele inimestele need lihtsalt kasutatavad vahendid ei sobi ja nad peavad siiski kasutama eriklaviatuure-ja seadmeid.
Eriklaviatuurid-ja seadmed.
1. Membraanklaviatuur - sarnaneb päikesepatareil töötavate taskukalkulaatorite klahvistikega. Mehaaniliste, pika käiguga klahvide asemel on seal sileda pealispinna all asuvad puutetundlikud klahvid, mille vajutamiseks on vaja väga vähe jõudu. Selline klahvistik sobib vähese lihasjõuga (MS, lihasehaigused jm) kasutajale. Kui kaasneb koordinatsioonihäire, on võimalik kasutada klaviatuuriraami.
2. Suurendatud e. maksiklaviatuur on abiks juhul, kui inimene töötab jalaga või on kehva koordinatsiooni tõttu raskendatud vajalike klahvide tabamine. Vähendatud e. miniklaviatuur sarnaneb taskukalkulaatori või elektronmärkmiku klahvistikuga ning sobib juhtudel, kui kasutaja liigutuste amplituud on piiratud (näiteks sõrmed küll liiguvad, kuid käsivars mitte) või tuleb hakkama saada vähese ruumiga.
3. Akordklaviatuur on lisaks punktkirjale saadaval ka tavateksti sisestamiseks. Eriti hästi sobib see inimesele, kes saab kasutada vaid üht kätt ning vajab samas kiiret sisestamisvõimet. Miinuseks on suur erinevus tavaklaviatuurist, mistõttu tuleb enamasti oma eriseadet kaasas kanda ning see kasutatava arvutiga ühendada.
4. Mõiste- ehk kontseptuaalklaviatuur on eeskätt küll suunatud arengu- ja vaimupuuetega kasutajatele, kuid leiab kasutamist ka liikumispuuete korral. Tegemist on klaviatuuritüübiga, mille puhul iga klahv edastab mitte tähemärki, vaid terviklikku mõistet või sõna. Kui arvutiga tehtava töö iseloom on kindlalt piiritletud, võib sedalaadi klaviatuuri kasutamine suurendada oluliselt töökiirust.
5. Puutekuvar on tavakuvari eriliik, mille ekraan on kaetud puutetundliku materjaliga ning suudab hiire asemel juhtsignaale vastu võtta. Seega on tegu kombineeritud sisend-väljundseadmega, mis võimaldab eespoolkirjeldatud funktsioone ühitades luua mõne puude korral väga efektiivse töökeskkonna - muid seadmeid ei pruugigi vaja minna, kui kasutatakse näiteks tarkvaralist klaviatuuriemulatsiooni. Probleemiks võib olla aga pidev viibimine kuvari vahetus läheduses, mis võib pikapeale osutuda ebatervislikuks.
(Kikkas,K. 2009)
6. Virtual Laser Keyboard tegemist on revolutsioonilise seadmega, mis on umbes televiisoripuldi suurune. Eriti sobilik on see liikumispuuetega inimestele, näiteks kes kannatavad karpaalkanali sündroomi all. Tegemist on seadmega, kus klaviatuur kuvatakse laseri abil ükskõik millisele pinnale, soovitavalt küll lamedale.
(http://www.infosum.net/hardware/virtual-laser-keyboard-back-to-the-future.html)
Minu arvates on see lihtsalt suurepärane, et erivajadustega inimestel on võimalus kasutada kõiki neid tehnoloogilisi võimalusi, et kasutada arvutit võrdselt teiste inimestega. Lahendusi on leitud kõikvõimalikele erinevatele puudeliikidele. Ainukeseks probleemiks võib osutuda nende abivahendite hind. Teadupärast elab Eestis enamus puudega inimesi vägagi kitsastes oludes. Sellegipoolest on hea teada, et võimalus on olemas!
Kasutatud kirjandus:
Kikkas, K. (2009). Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed/Tugitehnoloogia. (loetud 04.09.2010)
http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Tugitehnoloogia (loetud 04.09.2010)
Virtual Laser Keyboard - Back to the Future www.infosum.net/hardware/virtual-laser-keyboard-back-to-the-future.html (loetud 04.09.2010)
Huvitav oli teada saada, et tegelikult piisab teinekord väga lihtsatest vahenditest, et puudega inimene saaks kasutada nö "tavaklaviatuuri". Selleks pole vajagi muud kui pliiatsi või puupulga abi. Oma töös võrdlen erinevaid klaviatuure - tavalisi ning erilisi.
Tavaklaviatuurid ning nende kasutamine erivõtete abil.
Puudega inimene saab mõnikord väga lihtsa võttega kasutada ka tavaklaviatuuri. Piisab üksnes selle asukoha muutmisest kas näole lähemale või jalgade kõrgusele. Oluline on see, et lähtutaks iga konkreetse inimese vajadusest.
Eespool mainisin, et inimene võib kasutada abilisena kasvõi puupulka. Lihtne näide: spastilise tserebraalparalüüsi korral ei pruugi inimene piisavalt kontrollida sõrmede tööd või ei suuda ta sõrmi klahvidele vajutamiseks piisavalt sirutada. Et aga haaramise kontroll on sageli olemas, piisab näiteks korralikust tugevast pastakast või tavalisest puupulgast, mida hoitakse rusikasse surutd käes ning mille alumise, rusikast väljaulatuva otsaga saab vajutada klahvidele. Seda võib kombineerida eriklaviatuuridega, kuid tihti piisab ka täiesti tavalisest. Mõnel juhul võib aidata n.ö. ergonoomiline klaviatuur. (Kikkas, K. 2009)
Klaviatuuri võib asetada ka jalgade juurde, kui inimese jalgade koordinatsioon on parem kui käte oma. On inimesi, kes vajavad spetsiaalset klaviatuuri, kuid mõnele piisab vaid pikemast juhtmest tavaklaviatuurile.
Kui inimesel on probleeme ka jalgade kasutamisega, siis on olemas võimalikud muud variandid kuidas klaviatuuri kasutada. Näiteks kasutades erinevaid konsoole. Konsool kruvitakse laua külge, selle teise otsa kinnitatakse sisestusvahend ning see sätitakse kasutaja jaoks sobivaimasse asendisse. Vahel aga piisab ka käepärastest vahenditest (mööbel jms). Üheks lihtsamaks variandiks on klaviatuuri paigutamine vertikaalselt või sobiva nurga all kasutaja näo lähedusse, kes vajutab klahvidele suus hoitava pulga abil. Ka sisestuspulki on olemas erinevaid – erikujuliste huulikutega võimaldamaks keele vaba liikumist, keelega juhitavate lisafunktsioonidega jpm. (Kikkas,K. 2009)
Puuetega inimeste jaoks on välja töötatud erinevad sisestuspulgad, mida saab siis hoida kas käes või suus, aga neid on võimalik kinnitada rihmaga ümber pea otsmikule. Samuti leidub seadmeid, mis toimivad pealiigutuste peale.
Kui tavaseadmeid eelpool nimetatud viisidel siiski kasutada ei ole võimalik, saab neid ka suhteliselt lihtsalt muuta.
Tänapäeval on enamikes operatsioonisüsteemis vastavad utiliidid, mille abil saab klaviatuurile vajalikke lisasid panna:
1. StickyKeys sobib inimesele, kes kasutab üht kätt või sõrme või ka sisestuspulka. Selle abil saab asendada klahvikombinatsioone vastavate klahvide järjestikuse vajutamisega.
2. RepeatKeys abil saab muuta klaviatuuri reaktsiooniaega. Kui inimesel on probleem sellega, et ta hoiab ühte klahvi liiga kaua all ja see tekitab tähemärke, mida ta ei vaja, siis on võimalik tähtede kordusmehhanism üldse välja lülitada.
3. SlowKeys on heaks abiliseks koordinatsiooni-häiretega inimestele, kellel on probleeme soovitud klahvide tabamisega. Kuna see ei lase klahvidel kohe mõjuma hakata, siis tuleb iga klahvi hetkeks all hoida. Inimene valib sel juhul ainult selliseid klahve, mida ta soovis, sest juhuslikult puudutatud klahv ei jõua veel mõjuma hakata.
4. Klaviatuuriemulaator on selline tarkvara, mis kuvab ekraanile klaviatuuri ning võimaldab valida tähti ekraanilt – kas siis hiire või mõne muu seadmega osutades või mööda klaviatuuri liikuvat kursorit kasutades . Kuigi tegemist on aeglase sisestusviisiga, võib see mõnel juhtumil ainuvõimalikuks osutuda. (Kikkas, K. 2009)
Ma arvan, et see on puuetega inimestele suureks abiks, kui igaüks saab kasutada endale sobivat seadet. Kui puue võimaldab siis on neil lihtne ka neid seadmeid endaga kaasa võtta. Kahjuks küll kõikidele inimestele need lihtsalt kasutatavad vahendid ei sobi ja nad peavad siiski kasutama eriklaviatuure-ja seadmeid.
Eriklaviatuurid-ja seadmed.
1. Membraanklaviatuur - sarnaneb päikesepatareil töötavate taskukalkulaatorite klahvistikega. Mehaaniliste, pika käiguga klahvide asemel on seal sileda pealispinna all asuvad puutetundlikud klahvid, mille vajutamiseks on vaja väga vähe jõudu. Selline klahvistik sobib vähese lihasjõuga (MS, lihasehaigused jm) kasutajale. Kui kaasneb koordinatsioonihäire, on võimalik kasutada klaviatuuriraami.
2. Suurendatud e. maksiklaviatuur on abiks juhul, kui inimene töötab jalaga või on kehva koordinatsiooni tõttu raskendatud vajalike klahvide tabamine. Vähendatud e. miniklaviatuur sarnaneb taskukalkulaatori või elektronmärkmiku klahvistikuga ning sobib juhtudel, kui kasutaja liigutuste amplituud on piiratud (näiteks sõrmed küll liiguvad, kuid käsivars mitte) või tuleb hakkama saada vähese ruumiga.
3. Akordklaviatuur on lisaks punktkirjale saadaval ka tavateksti sisestamiseks. Eriti hästi sobib see inimesele, kes saab kasutada vaid üht kätt ning vajab samas kiiret sisestamisvõimet. Miinuseks on suur erinevus tavaklaviatuurist, mistõttu tuleb enamasti oma eriseadet kaasas kanda ning see kasutatava arvutiga ühendada.
4. Mõiste- ehk kontseptuaalklaviatuur on eeskätt küll suunatud arengu- ja vaimupuuetega kasutajatele, kuid leiab kasutamist ka liikumispuuete korral. Tegemist on klaviatuuritüübiga, mille puhul iga klahv edastab mitte tähemärki, vaid terviklikku mõistet või sõna. Kui arvutiga tehtava töö iseloom on kindlalt piiritletud, võib sedalaadi klaviatuuri kasutamine suurendada oluliselt töökiirust.
5. Puutekuvar on tavakuvari eriliik, mille ekraan on kaetud puutetundliku materjaliga ning suudab hiire asemel juhtsignaale vastu võtta. Seega on tegu kombineeritud sisend-väljundseadmega, mis võimaldab eespoolkirjeldatud funktsioone ühitades luua mõne puude korral väga efektiivse töökeskkonna - muid seadmeid ei pruugigi vaja minna, kui kasutatakse näiteks tarkvaralist klaviatuuriemulatsiooni. Probleemiks võib olla aga pidev viibimine kuvari vahetus läheduses, mis võib pikapeale osutuda ebatervislikuks.
(Kikkas,K. 2009)
6. Virtual Laser Keyboard tegemist on revolutsioonilise seadmega, mis on umbes televiisoripuldi suurune. Eriti sobilik on see liikumispuuetega inimestele, näiteks kes kannatavad karpaalkanali sündroomi all. Tegemist on seadmega, kus klaviatuur kuvatakse laseri abil ükskõik millisele pinnale, soovitavalt küll lamedale.
(http://www.infosum.net/hardware/virtual-laser-keyboard-back-to-the-future.html)
Minu arvates on see lihtsalt suurepärane, et erivajadustega inimestel on võimalus kasutada kõiki neid tehnoloogilisi võimalusi, et kasutada arvutit võrdselt teiste inimestega. Lahendusi on leitud kõikvõimalikele erinevatele puudeliikidele. Ainukeseks probleemiks võib osutuda nende abivahendite hind. Teadupärast elab Eestis enamus puudega inimesi vägagi kitsastes oludes. Sellegipoolest on hea teada, et võimalus on olemas!
Kasutatud kirjandus:
Kikkas, K. (2009). Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed/Tugitehnoloogia. (loetud 04.09.2010)
http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Tugitehnoloogia (loetud 04.09.2010)
Virtual Laser Keyboard - Back to the Future www.infosum.net/hardware/virtual-laser-keyboard-back-to-the-future.html (loetud 04.09.2010)
Subscribe to:
Posts (Atom)