Huvitav oli teada saada, et tegelikult piisab teinekord väga lihtsatest vahenditest, et puudega inimene saaks kasutada nö "tavaklaviatuuri". Selleks pole vajagi muud kui pliiatsi või puupulga abi. Oma töös võrdlen erinevaid klaviatuure - tavalisi ning erilisi.
Tavaklaviatuurid ning nende kasutamine erivõtete abil.
Puudega inimene saab mõnikord väga lihtsa võttega kasutada ka tavaklaviatuuri. Piisab üksnes selle asukoha muutmisest kas näole lähemale või jalgade kõrgusele. Oluline on see, et lähtutaks iga konkreetse inimese vajadusest.
Eespool mainisin, et inimene võib kasutada abilisena kasvõi puupulka. Lihtne näide: spastilise tserebraalparalüüsi korral ei pruugi inimene piisavalt kontrollida sõrmede tööd või ei suuda ta sõrmi klahvidele vajutamiseks piisavalt sirutada. Et aga haaramise kontroll on sageli olemas, piisab näiteks korralikust tugevast pastakast või tavalisest puupulgast, mida hoitakse rusikasse surutd käes ning mille alumise, rusikast väljaulatuva otsaga saab vajutada klahvidele. Seda võib kombineerida eriklaviatuuridega, kuid tihti piisab ka täiesti tavalisest. Mõnel juhul võib aidata n.ö. ergonoomiline klaviatuur. (Kikkas, K. 2009)
Klaviatuuri võib asetada ka jalgade juurde, kui inimese jalgade koordinatsioon on parem kui käte oma. On inimesi, kes vajavad spetsiaalset klaviatuuri, kuid mõnele piisab vaid pikemast juhtmest tavaklaviatuurile.
Kui inimesel on probleeme ka jalgade kasutamisega, siis on olemas võimalikud muud variandid kuidas klaviatuuri kasutada. Näiteks kasutades erinevaid konsoole. Konsool kruvitakse laua külge, selle teise otsa kinnitatakse sisestusvahend ning see sätitakse kasutaja jaoks sobivaimasse asendisse. Vahel aga piisab ka käepärastest vahenditest (mööbel jms). Üheks lihtsamaks variandiks on klaviatuuri paigutamine vertikaalselt või sobiva nurga all kasutaja näo lähedusse, kes vajutab klahvidele suus hoitava pulga abil. Ka sisestuspulki on olemas erinevaid – erikujuliste huulikutega võimaldamaks keele vaba liikumist, keelega juhitavate lisafunktsioonidega jpm. (Kikkas,K. 2009)
Puuetega inimeste jaoks on välja töötatud erinevad sisestuspulgad, mida saab siis hoida kas käes või suus, aga neid on võimalik kinnitada rihmaga ümber pea otsmikule. Samuti leidub seadmeid, mis toimivad pealiigutuste peale.
Kui tavaseadmeid eelpool nimetatud viisidel siiski kasutada ei ole võimalik, saab neid ka suhteliselt lihtsalt muuta.
Tänapäeval on enamikes operatsioonisüsteemis vastavad utiliidid, mille abil saab klaviatuurile vajalikke lisasid panna:
1. StickyKeys sobib inimesele, kes kasutab üht kätt või sõrme või ka sisestuspulka. Selle abil saab asendada klahvikombinatsioone vastavate klahvide järjestikuse vajutamisega.
2. RepeatKeys abil saab muuta klaviatuuri reaktsiooniaega. Kui inimesel on probleem sellega, et ta hoiab ühte klahvi liiga kaua all ja see tekitab tähemärke, mida ta ei vaja, siis on võimalik tähtede kordusmehhanism üldse välja lülitada.
3. SlowKeys on heaks abiliseks koordinatsiooni-häiretega inimestele, kellel on probleeme soovitud klahvide tabamisega. Kuna see ei lase klahvidel kohe mõjuma hakata, siis tuleb iga klahvi hetkeks all hoida. Inimene valib sel juhul ainult selliseid klahve, mida ta soovis, sest juhuslikult puudutatud klahv ei jõua veel mõjuma hakata.
4. Klaviatuuriemulaator on selline tarkvara, mis kuvab ekraanile klaviatuuri ning võimaldab valida tähti ekraanilt – kas siis hiire või mõne muu seadmega osutades või mööda klaviatuuri liikuvat kursorit kasutades . Kuigi tegemist on aeglase sisestusviisiga, võib see mõnel juhtumil ainuvõimalikuks osutuda. (Kikkas, K. 2009)
Ma arvan, et see on puuetega inimestele suureks abiks, kui igaüks saab kasutada endale sobivat seadet. Kui puue võimaldab siis on neil lihtne ka neid seadmeid endaga kaasa võtta. Kahjuks küll kõikidele inimestele need lihtsalt kasutatavad vahendid ei sobi ja nad peavad siiski kasutama eriklaviatuure-ja seadmeid.
Eriklaviatuurid-ja seadmed.
1. Membraanklaviatuur - sarnaneb päikesepatareil töötavate taskukalkulaatorite klahvistikega. Mehaaniliste, pika käiguga klahvide asemel on seal sileda pealispinna all asuvad puutetundlikud klahvid, mille vajutamiseks on vaja väga vähe jõudu. Selline klahvistik sobib vähese lihasjõuga (MS, lihasehaigused jm) kasutajale. Kui kaasneb koordinatsioonihäire, on võimalik kasutada klaviatuuriraami.
2. Suurendatud e. maksiklaviatuur on abiks juhul, kui inimene töötab jalaga või on kehva koordinatsiooni tõttu raskendatud vajalike klahvide tabamine. Vähendatud e. miniklaviatuur sarnaneb taskukalkulaatori või elektronmärkmiku klahvistikuga ning sobib juhtudel, kui kasutaja liigutuste amplituud on piiratud (näiteks sõrmed küll liiguvad, kuid käsivars mitte) või tuleb hakkama saada vähese ruumiga.
3. Akordklaviatuur on lisaks punktkirjale saadaval ka tavateksti sisestamiseks. Eriti hästi sobib see inimesele, kes saab kasutada vaid üht kätt ning vajab samas kiiret sisestamisvõimet. Miinuseks on suur erinevus tavaklaviatuurist, mistõttu tuleb enamasti oma eriseadet kaasas kanda ning see kasutatava arvutiga ühendada.
4. Mõiste- ehk kontseptuaalklaviatuur on eeskätt küll suunatud arengu- ja vaimupuuetega kasutajatele, kuid leiab kasutamist ka liikumispuuete korral. Tegemist on klaviatuuritüübiga, mille puhul iga klahv edastab mitte tähemärki, vaid terviklikku mõistet või sõna. Kui arvutiga tehtava töö iseloom on kindlalt piiritletud, võib sedalaadi klaviatuuri kasutamine suurendada oluliselt töökiirust.
5. Puutekuvar on tavakuvari eriliik, mille ekraan on kaetud puutetundliku materjaliga ning suudab hiire asemel juhtsignaale vastu võtta. Seega on tegu kombineeritud sisend-väljundseadmega, mis võimaldab eespoolkirjeldatud funktsioone ühitades luua mõne puude korral väga efektiivse töökeskkonna - muid seadmeid ei pruugigi vaja minna, kui kasutatakse näiteks tarkvaralist klaviatuuriemulatsiooni. Probleemiks võib olla aga pidev viibimine kuvari vahetus läheduses, mis võib pikapeale osutuda ebatervislikuks.
(Kikkas,K. 2009)
6. Virtual Laser Keyboard tegemist on revolutsioonilise seadmega, mis on umbes televiisoripuldi suurune. Eriti sobilik on see liikumispuuetega inimestele, näiteks kes kannatavad karpaalkanali sündroomi all. Tegemist on seadmega, kus klaviatuur kuvatakse laseri abil ükskõik millisele pinnale, soovitavalt küll lamedale.
(http://www.infosum.net/hardware/virtual-laser-keyboard-back-to-the-future.html)
Minu arvates on see lihtsalt suurepärane, et erivajadustega inimestel on võimalus kasutada kõiki neid tehnoloogilisi võimalusi, et kasutada arvutit võrdselt teiste inimestega. Lahendusi on leitud kõikvõimalikele erinevatele puudeliikidele. Ainukeseks probleemiks võib osutuda nende abivahendite hind. Teadupärast elab Eestis enamus puudega inimesi vägagi kitsastes oludes. Sellegipoolest on hea teada, et võimalus on olemas!
Kasutatud kirjandus:
Kikkas, K. (2009). Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed/Tugitehnoloogia. (loetud 04.09.2010)
http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Tugitehnoloogia (loetud 04.09.2010)
Virtual Laser Keyboard - Back to the Future www.infosum.net/hardware/virtual-laser-keyboard-back-to-the-future.html (loetud 04.09.2010)
Jah, klaviatuurid muutuvad ja kena kui omate nii head ülevaadet. Tore oli lugeda ka teie enda arvamust.
ReplyDelete